05.03.2009 Auckland - Melbourne - Dubai - Istanbul [algab pikk kodutee]

[maare] Päeva esimese poole veedame Aucklandi uudistades. Auto pargime hoonesse, kus asub midagi turu sarnast ja sealt saame teha mõned suveniiriostud. Jaguneme ning kõnnime linnas ringi. Kaelad õieli vahime Auclandi teletorni ehk Skytowerit, kust muidugi saab alla hüpata (Sky Jump) ja vööga turvatuna ringi ümber käia (Sky Walk). Mulle tunduvad need küll hirmutavad aga Heitile vist päris põnevad. Torn jääb seekord küll külastamata ja longime niisama linnas. Pool päeva möödub kiiresti ja peame alustama oma pikka-pikka koduteed.

Emirates teenindus tundub endiselt tasemel olevat. Kuna Dubais on meil kahe lennu vahel pikem peatus – lausa üheksa tundi, siis otsuistab Tauna selle aja kasulikult mööda saata ja võtab lennujaamas endale hotellitoa. Maailma kalleim uni, nagu ta pärast kommenteerib.

Meil on veidi kahju, et pole kaasas ujumisriideid, sest lennujaama hotellis on ka bassein. Nii piirdume vaid dušši kasutamisega ning teeme Heitiga seejärel katset lennujaamaast välja, Dubaisse tungida.

Selgub, et see polegi nii lihtne. Esiteks peavad Eestlased ostma viisa, mis maksab 35 dollarit. Olgu, selle hinna võiks ju alla neelata, mis sest et ainult päevaks. Selgub aga, et Dubai viisat polegi nii lihtne osta, kui meil pole borneeritud hotelli. Ei aita ka see, et lehvitame ärasõidupileteid, erinevate laudade juures jäävad ametnikud endale kindlaks. Seega – kui tahame välja minna, peaksime välja käima hunniku raha, mille eest me tegelikult midagi ei saa, kuna sõidame tagasi juba samal päeval. Loobume peale paaritunnist ametnikega vaidlemist sellest üritusest ja edasise aja kondame lennujaamas niisama ringi.

Istanbulis aga ootab meid ees Kadi-Rando töökaaslane Tiiu. Vapper eesti naine, kes siinmaal infotelefoni käivitab. Pakime ennast kuuekesi (!) koos oma kottidega (!) tema sõiduautosse ja sõidame linna, tema külalislahkesse korterisse. Tiiu elab päris moodsas linnakus, mis pidavatki põhiliselt olema koduks Istanbulis elavatele välismaalastele. Linnak on nagu väike linn linnas, oma lasteaia, poe ja restoraniga, ümberringi aiaga piiratud. Kuulame suu lahti Tiiu muljetamisi sealsest eluolust ning teeme ühe maistva õhtusöögi sealsamas kõrval restorani. Hommikul ootab ees veel paar tundi Istanbulis ning seejärel lend Riiga.

© maare & heiti [page executed in 0.005 seconds]