[maare] Sajab, aga sellega oleme ju juba harjunud. Tiiu pakib meid jälle kõiki osavalt oma autosse ja sõidame kesklinna. Vaba aega on jäänud vaid kaks tundi. Meie Heitiga kihutame oma lemmikpaika, vürtsiturule ja krabame sealt head-paremat kaasa. Tahaks kangesti jõuda ka sellese toredasse teemajja, kus reisi alul vesipiipu proovisime, aga aega pole. Võtame hoopis kiiruga autoparkla kõrval olevas söögikohas ühed kebabid ja peremees toob meile proovimiseks oma vesipiibu.

Riia võtab meid vastu samuti sajuga. Minu jaoks on sõit Riiast Tallinna mõnusalt lühike, sest magan kogu tee. Kodus, nii hea on jälle tagasi olla. Mind ootab ees nädal õppimist – esmaspäeval nädala pärast on advokatuuri eksam.

Mis lõpetuseks siis öelda – Uus-Meremaa on kahtlemata eriline maa. Eriline eelkõige oma mitmekesise looduse poolest. Ilus ka, ja turvaline. Reisida on seal lihtne, peab olema vaid aega ja raha. Jah, eriti aega on siin reisimiseks vaja võtta, sest siis saab rohkem osa sealsest erilisest loodusest ja teha pikki ning kindlasti imetoredaid matku. Meie tahtsime oma reisi jooksul võimalikult palju maad näha ning seepärast seadis aeg siin omad piirid.

Toit on samuti hea, veinist rääkimata. Seega igati väärt külastamist. Aga ... ma arvan, et Uus-Meremaale oleks tore minna just lastega või vanaemast peast, kui aega rohkem (probleemiks võib mõlemal juhul saada muidugi pikk lennusõit) ... meie eelistaksime praegu reisisihtkohtadena mõnda mitte nii arenenud riiki. Sellist, mis võib ola pole nii puhas, kus turismiinfo ei jookse niisama kätte ja kus turvalisuse eest pead ka ise hoolitsema – aga kus on seda eheduse hõngu. Siin seda enam ei ole, maa on läbinisti tsiviliseeritud. Aga selle eest ilus ja tasub siia ikka tulla. Peamine on varustada end õigete ootuste ja toredate sõpradega. Need olid meil kaasas.