[heiti] Hommikul äratab meid telefon juba kell 05:00. Maare keerab selle peale teist külge, mina panen kiiresti riidesse, pakin kotti veidi elektroonikat ja lukustan lahti meie toa ees seisvad jalgrattad. Kuna hotelli kutid lubasid eile õhtul, et päikesetõus peaks olema 5:45, siis pole mul just liiga palju aega, et läbida neli kilomeetrit ja 250 tõusumeetrit.
Alustan korraliku tempoga, aga pärast seda, kui teisel kilomeetril on pool kilomeetrit tõusu, kus jalgrattal rauad vasakul ja pidevalt tunne, et kukun kohe selili, siis võtan paar järsumat nukki ka kõndides. Üles jõudes on kell 5:45 – on veel pime ja ei saa aru, kus on lubatud 360° vaatetorn. Õnneks leidub üks varajase ärkamisega kohalik, kes viipab sõbralikult õiges suunas ja lisab juurde, et ärgu ma kiirustagu, päikese tõusuni, kell 6:45, on veel aega. Hmm ... küsin igaks juhuks, et palju siis praegu kell on ... 5.40 ... järelikult pole ma segi, kutt hotellist on lihtsalt tunniga eksinud ... no vahel on raske ka siinsest inglise keelest aru saada.
© maare & heiti [page executed in 0.028 seconds]