[heiti] Kuna hommikusöök, mis peremehe sõnul kella kaheksast üheksani, seadis omad piirid, siis ajame endid juba pool üheksa voodist välja ja läheme siis traditsioonilist Šoti hommikusööki sööma. Kell pool kümme stardime Fort William-i suunas. Port Appin-i juures teeme esimese peatuse ja imetleme eemal, saarel asuvaid Castle Stalker varemeid. Loomulikult teeb kadedaks, kui näeme, kuidas kaks kajakkijat kindluse juurde aerutavad.

Järgmiseks sihtpunktiks valime Glencoe Visitor Centre-i. Siin ostame endile (veekindla) kaardi Ben Nevis-e edukaks vallutamiseks ja saame turismiinfo kutilt teada, et ülesminek võtab viis kuni kuus tundi ning allatulek 2.5 tundi ja ilm muutub mäe vallutamise jooksul igal juhul – seega oleks parem vist alustada vihmas :P. Teeme läbi veel kohaliku, paarikilomeetrise, matkaraja ja sõidame Fort William-isse.

Fort William-is teeme alustuseks ära tänase päeva tähtsaima töö ja otsime endile ööbimiskoha ... pärast pooltteist tundi tõsist otsimist leiame lõpuks sobiva – Daraich Guest House – väga armas majakene, millel hinnaks 50 £ kahene ensuite.

Elamise otsimine väsitab meid nii, et tunneme, kui hädasti kuluks ära väike söök ja pint õlut. Astume sisse pea esimesse ettejuhtuvasse pubisse The Grog & Gruel. Mina võtan söögiks Haggis ja Maare Black Pudding nimelise toidu, mis mõlemad kohalikud spetsialiteedid. Haggis on Šoti rahvuslik roog, mille koostis ei kõla just paljulubavalt – lamba peeneks hakitud kopsud, süda ja  maks, segatud kaerajahu ja sibulaga ning kõik see topitud lamba makku. Black Pudding meenutab kõige rohkem vast verikäkki, aga maitsevad mõlemad hea. Erinevalt minust ei võta Maare mitte pinti õlut, vaid pindi kohalikku õunasiidrit.

Pärast lõuna(õhtu)sööki oleme nii väsinud, et ei oska kohe midagi nii äkki ette võtta. Minu pakutud variandile – ronida Cow hill (280 m) otsa ja heita hindav pilk homsele Ben Nevis mäetipule ja Fort William-ile laidab Maare algul maha, aga lõpuks otsustame siiski üritada. Poolel teel selgub, et otse üles minek tähendaks kõrges rohus ja võsas ning järsul nõlval müttamist, lisaks hakkab sadama vihma. Kuna oleme juba algul teinud ka plaani „B“, siis kilomeeter allamäge ja olemegi oma B&B-s.

Peale lühikest hingetõmbepausi otsustame avastada veel mõne kohaliku pubi, aga jõuame jälle kord The Grog & Gruel juurde, mis tundub olevat üks muhedamaid pubisid, vähemalt kesklinnas. Pärast õhtust õlut koju tulles, kohtume jänesega, kes rahumeeli meie ööbimiskoha ees muru „niidab“, autodest ei tee ta üldse välja, aga meie olemasolu märgates paneb siiski putku.

Uni tuleb üllatavalt ruttu ...

+11 fotot