[maare] Buss Woodbury’sse väljus kella üheksa paiku kahe kvartali kaugusel meie kodust. Bussi ees seisis, suur reklaam käes, kogukas, veidi hullunud näo ja habemega härra, kes huvilisi bussi kutsus. Algul mõtlesime, et tegemist on mingisuguse usuhulluga, aga selgus et hoopis Woodbury-reiside organisaator. Jõudsime viimsel hetkel, sest veidi peale meid said ka kõik istmed täis ning need poehuvilised, kes peale ei mahtunud, jäid morni näoga uut bussi ootama.

Edasi-tagasi pilet maksis 30 USD ning piletiga saime kaasa ka Woodbury ostukeskuse kaardi koos seal olevate kaupluste nimistuga, samuti tšeki, mille eest hiljem Woodbury infolauas saime keskmise ajaviiteromaani paksuse sooduskupongivihiku :). Tunnike sõitu ja hakkasimegi sihtpunktile lähenema. Bussijuht muuseas tegi teel ka ettepaneku, et kui igaüks maksab neli dollarit ja ta saab kokku vähemalt 200 dollarit lisaraha, on ta nõus kella neljase tagasisõidu lükkama hilisemaks – kella kaheksa peale ... sest on ju ometi Black Friday, kõik on allahinnatud, rahvast on palju ning kuus tundi poodides on ikka äärmisel väike aeg! Õnneks ei olnud meie bussis nii suuri poehoolikuid ning kui üks aktiivne naisterahvas püüdis rahvahääletust algatada, tõusid hilisema lahkumise poolt vaid kümmekond arglikku käekest. Uhh ...

Nojaa ... see, mis meid kohapeal ootas, oli tõeline tarbimispidu. Meeletu rahvamass igal pool – poodides, poodide vahelistel tänavatel, söögikohtades, parklas. Et kõik oli ülerahvastatud, pidi sabas seisma pea igal pool: selleks, et saada poodi, seejärel selleks et saada proovikabiini ning lõppeks kassasabas. Poest väljumise saba õnneks ei olnud :).

Aga odav oli kaup tõesti. Kotid, kellad, riided, jalanõud. DG, CK, DKNY, Fossil, Skechers, Levis, Nike, Adidas, Samsonite, Tommy Hilfiger ... Nojah, pikalt ei ole ilmselt siin midagi muljetada ... otsustasime, et võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju ... Jah, ostsime, kuid suutsime kõige selle virvarri juures siiski inimeseks jääda, kella neljaks olime kenasti bussis ning meie ostud mahtusid istmete vahele kenasti ära :).

Tagasisõit venis pikemaks, sest Black Friday ajal on kõik poed ööpäev läbi lahti ning parkla ja samuti ostukeskuse lähedal olev kiirtee oli shoppajate autodest umbes. Kodus me aga lõpuks olime. Pool tunnikest ostude imetlemiseks ja aidaa – meid ootas Madison Square Gardenis just täna õhtul etenduv Cirque du Soleil show Wintuk. Mingeid pileteid meil ette ostetud muidugi ei olnud ja läksime lihtsalt vaatama, et kas saab ... sai küll. 50 ja 75 USD maksvaid pileteid oli tõesti veel järel. Põhimõtteliselt sai selle eest täiesti hea vaatamise koha ning kui saaliuksed kinni pandi, saime veel paar kohta ettepoolegi liikuda.

Cirque du Soleil-i võib iseloomustada, Jaagu sõnu kasutades, nagu maailma kõige paremat Cirque du Soleil-i ... See ei ole mitte lihtsalt tsirkus, see on meisterlik show imepäraste trikkide ja osavate sooritustega. Kirsti muuseas ütles lausa, et ta poleks elus uskunud, et tal õnnestubki kunagi seda näha ... aga näe – siinsamas meie kodu kõrval New York-is, ilma eelmüügipileteid ostmata – olimegi äkitsi etendusel! Superelamus meilegi, saati siis showbisnessi ajavale Kirstile-Jaagule.

Rohkemat päevast tahta oleks olnud liiast. Järgmisel päeval ootas avastamist The Big Apple: Empire State Building, Vabadussammas, Time Square, Chinatown ...