[maare] Peale eelmise õhtu sündmusi, oli hommik khmm ... veidi uimane. Igasuguste kindluste uudistamise plaani tegime kärmelt ringi Da House katuseterrassil päevitamise ja sealses mullivannis lebamise plaaniks. Heiti oli niipalju tubli et käis kusagil nurgapeal kohvikus ja tõi sealt värsket kohvi, saia ja mulle veel värskelt pressitud mahla – tol hetkel maitses see igatahes maailma kõige parema mahlana mida ma kunagi joonud olen :).

Aga ega seda päevitamisaega nii palju polnudki. Keskpäeval pidime end sättima lennujaama poole, et lennata tagasi jahedamasse – reisi lõpuks olime kavandanud veeta kolm päeva New York’i uudistades. Parklast auto, autoga Alamo renti, rendist sealse kliendibussiga lennujaama, check-in ja ... kuna meie boarding-kaardil oli juba tuttav SSSS märge, läbisime jällegi turvakontrolli spetsiaalses koridoris. Seekordseteks atraktsioonideks oli klaasist kapi moodi asi, kus pidi seisma otse ja küljega, käed pea kohale sirutatud ... ei olnud nagu päris röntgen ka ... tont teab mis masin.

Lend oli nagu lend ikka. Siselennul siis anti süüa ja karastusjooke niisama, alkohol maksis 6 USD üks ühik. Veidi varemgi, kui planeeritud, maandusime New Yorki JFK lennuväljal. Siin me autot rentida ei plaaninud ja kollane takso viis meid 50 USD eest (see on neil standardhind) Manhattanile, 8 avenüü ja 32. tänava nurgale, sest seal asus meie uus kodu kolmeks päevaks – seekord kolmetoaline üürikorter.

New Yorki ööbimise leidmisega nägime teiste sihtpunktide võrreldes enne reisi küllalt palju vaeva. Esiteks selgus, et kuna me saabume New Yorki täpselt tänupüha õhtul, on sel ajal siinsed majutushinnad nii laes, kui üldse olla saab. Kahetärnilises hotellis maksab hotellituba keskmiselt 140 USD öö ja siis on ka klienditagasisides öeldud, et koridoris miski haiseb ning voodis nagu keegi närib ... Jaak teatas üsna resoluutselt et sellist hinda sellistes tingimustes tema ei ole küll nõus hea meelega välja käima. Meie olime sama meelt.

Sõber Randolt saadud info kohaselt, pidavat üürikorterite hinnad kohati päris soodsad olema, vähemalt sel juhul, kui võtta korter mitmekesi ja pikemaks ajaks. Heiti leidis kuskilt craigslist veebilehe ja sealt siis vaatasime kortereid Manhattanil. Hinnad tundusid hotelliga võrreldes päris soodsad. Kirjutasin mitmele pakkujale ja sain vastused ka, aga enamasti nõuti puhtalt broneerimiseks 100% ettemaksu ja lisaks veel teist sama palju security deposit-i. See tekitas veidi kahtlusi, ei tahtnud ju nii suurt summat lihtsalt mutiauku ära kanda. Viimane pakkuja aga kellele kirjutasin, vastas, et ootab vaid tagatisena 250 USD ja ülejäänu tuleb maksta koha peal saabudes. Ei tea, kas asi oli selles, et kõigile teistele olin kirja alustanud sõnadega „We are two young couples from Estonia ...“. Viimasele pakkujale kirjutades aga jätsin igaks juhuks täpsustamata, kust kandist me täpselt oleme. Ei tea kas seetõttu, aga tagatisraha nõue oli suhteliselt mõistlik ja selle maksmine toimus PayPal kaudu – juba korra proovitud süsteem, mida teadsime usaldada (ja deposiidi saime pärast kenasti tagasi). Hind oli ka selle aja kohta mõistlik, 225 USD öö kogu korter kokku. Muuseas, jaanuarist alates pidavat majutushinnad drastiliselt langema. Ilmselt on seegi korter odavamalt saada.

Korterit rentis välja Susani nimeline naisterahvas. Enne reisi ja reisi kestel saime päris kirjasõpradeks :). Igal juhul palus Susan endale kohe helistada, kui lennuväljalt tulema hakkame ning siis lubas ise kohal olla. Andis veel kolm teist telefoninumbrit lisaks.

Nojaa. Maandusime. Võtsime pagasi. Takso. Helistasin – postkast. Helistasin veel – postkast. Saatsin SMS-i, ei midagi. Vahepeal jõudsime taksoga juba oma korteri juurde ... aga no telefonikõnet ei olnud. Kohe trepikoja kõrval asus aga mõnus iiri pubi ja lootuses, et äkki Susan varsti helistab, asutasime end sinna sööma. Tänupüha special maitses hästi. Kuiv siider ja iiri õlu sinna kõrvale ka.

Aga Susan ei helistanud. Hakkasime juba arvestama, et deposiiti makstud summa on vett vedama läinud ja peame nüüd õhtupimeduses hakkama veel hotelli otsima. Lõppeks aga siiski vastas üks teine Susani poolt antud number ja viie minuti pärast oli kohal Olivia, kes meid meie apartementi juhatas.

Korter ise oli täitsa OK. Kaks magamistuba ja elutuba, kus muuseas saanuks lahtikäival diivanil veel kaks inimest magada. Poolavatud köök ja vannituba (korteri tutvustust vaata siit). Puhas ja tore korter – ei mingit erilist luksust, aga kõik elamiseks vajalik (tekid, padjad, linad, kööginõud, TV ja ka wireless internet) olemas. Üks väike poeke asus kohe üle tänava ning erinevaid kohvikuid ja baare, kus süüa, oli ümberringi.

Korterist niipalju veel, et hoolimata meiega seal koos elanud hiirekesest, ja sellest, et vannitoa sooja vee kraani kasutamisega oli soovitav enne veidi tutvuda, et mitte keevat vett pähe saada – jäime elamisega siiski täiesti rahule. Julgeme soovitada ka teistele – perenaise meiliaadress on actuallysusan@gmail.com. Kes talle kirjutab, öelgu tervitusi minu poolt kindlasti edasi :).

Aga kõige tähtsam oli asukoht – 8. avenüü 32. ja 33. tänava vahel tähendas seda, et korter asus nii keskel Manhattanil kui veel saab. Madisson Square Garden kõrval ning Empire State Building, Macy’s kaubamaja ja Times Square vahel ... no mis sa hing oskad veel tahta! Nojah, algselt olime siiski otsinud korterit veidi lähemal Central Park’ile, sest meil Heitiga oli ju peaaegu kohustuslik teha üks hommikune jooksutiir seal, aga see jäi nüüd järgmiseks korraks kui New York-i satume. Ja ma arvan, et satume, sest etteruttavalt võib kohe öelda, et see linn meile meeldis. Me pole mingid suurlinnade fännid, pigem vastupidi – aga New York’is oli mingi imelik feeling mis selle linna kuidagi eriliseks muutis.

Ega midagi, majutasime endid ära ning tegime homse päeva plaane. Kuna selgus, et Tänupüha päevale järgneb, vastupidiselt meie varasematele kartustele, Black Friday, mis on vist kõige suurem shoppingupäev sealkandis üldse, otsustasime ka meie massidega ühineda ning broneerisime endile järgmiseks päevaks ära kohad bussis, mis viis meid Woodbury Common Premium Outlets ostukeskusesse. Jaa ... sellest kujunes tõeline tarbimiselamus ...