[maare] Palju õnne sünnipäevaks ema!

Hommikul sööme ära õhtul ostetud banaanid (ülihead) ja teeme veel ühe supluse miljonivaatega laguunis. Seejärel läheme tagasi Kevini juurde, kes toimetab meid autoga lennujaama. Lennujaamas selgub, et meie lennuk läheb umbes kaheteistkümne ja kahe vahel aga millal täpselt, seda siis öeldakse. Igal juhul ei suuda me aru saada lennukite väljumise loogikast. Lendurid istuvad ümber laua ja mängivad kaarte ning ei ole küll seda nägu et lendama hakkavad. Teeme ühe singipiruka ja tuunikalaga empanada ning vahime niisama ringi.

Äkki aga tõusevad kõik sõna lausumata püsti ja meiegi saame ühte lennukisse. Seekord oleme neljakesi, koos meiega üks inglasest noormees, kes vist kardab, sest hoolimata täiesti normaalsest temperatuurist, on poisi kukal täiesti higine.

Maandume õnnelikult Ciudad Bolivaris ja saame ka bussijaamast kohe piletid Barinasesse (seekord tänud meie esimese õhtu giidile, kes soovitas Meridasse sealtkaudu sõita). Päev kuni bussi väljumiseni läheb kiiresti. Sinna mahub mitu külma õlut, turult ostetud tulisoolane salat ning oliivid, veel palju vett, sest salat ja oliivid on tõesti soolased. Esimest korda vahetame ka raha, selleks mitte ettenähtud kohas ehk mustal turul. Tegelikult osutub sellisel viisil raha vahetamine suhteliselt turvaliseks, kuna meid viiakse mingisse kullapoodi kus range ilmega tädi raha seifist võtab ja leti peale loeb. Kurss on sellisel viisil ka soodsam. Pärast „surfame” natuke internetikohvikus, saadame Mürakarudele väikese sõnumi ja siis veel õhtusöök eelmisel korral soovitatud restoranis. Bussijaama sõiduks valime kuldse, kuueistmelise takso ning jääme lootma, et buss viib meid koos cuba librega kenasti uude päeva. Loodame, et Meridas leiame ka lõpuks ühe mõnusa posada ning ei pea kunagi enam neetud võrkkiiges magama. Heiti saab siis habeme ka ära ajada, sest oli jutt, et enne ei aja kui mugav magamiskoht leitud.

+2 fotot