päevakajalised jutukesed asuvad: heitih.blogspot.com
maare & heiti » seiklus » Väätsa Xdream: raba ja pokud

Väätsa Xdream: raba ja pokud

Ehkki ilmateade lubab kuiva ilma, oleme juba Tallinnast startides kindlad, et ega väike vihm tulemata ei jää. Stardieelsete ettevalmistuste käigus läheb taevas päris tumedaks, lööb välku ja müristab, aga suurem sadu läheb meist siiski õnneks mööda. Kaks tundi stardieelset aega kulub märkamatult ja paarkümmend minutit enne starti avastan, et minu väljaväänatud jalg on teipimata. Hoolimata Maare protestist jääbki jalg teipimata.

Kadarbiku Kanged [27.06.2009 21:50 (GMT +3)] Nagu esimesel etapil, alustame ka seekord jalgratastega. Kuna algus tundub lihtne ja on tavaliselt sõitmine ühtses rongis, siis keeran enda kaardil kohe ette etapid esimese vahetusalani, alates kusagilt teise-kolmanda punkti vahelt kuni viienda punktini. Ja läksime!

Esimesse punkti on, nagu ikka, tõsine ralli, meist kihutavad mööda võistkonnad, keda üldjuhul pärast esimest tundi enam ei näe. Ehkki Viivi kurdab, et tema tuli ju ometi meiega mõnusas tempos seigeldes aega veetma, kihutab ta ees, nagu pöörane :). Poolel teel esimesse punkti hoiatab Ott, et pärast laskumist varsti vasakule, mida ka teeme koos Nike ACG, Kiirrongi ja mõnede teiste võistkondadega ... ülejäänud sõidavad otse edasi. Metsa vahele jõudes saame aru, et oleme liiga vara ära keeranud. Üritame paarist kohast lõigata järgmise teeni, ent tulutult ja tuleme tagasi teeristi, kust pidi otse edasi sõitma. Kulutame sellele lisaringile 5:30 ja oleme esimeses punktis pea viimased, ehk protokolli järgi 72. kohal.

start [27.06.2009 22:00 (GMT +3)] Edasi otsustame võtta asja rahulikult, aga sellest hoolimata teeme ühes teede ristis pooleteise minutilise mõtlemispausi – Ott tahab kangekaelselt edasi sõita, kui kõik jäljed vasakule keeravad. Selgub, et Ott oli kaardilugemisega nii ametis, et sõitis üle peatee nii, et ei märganudki – 1:30. See-eest on meile edasi väga hea jälg sisse sõidetud-joostud ning parandame jõudsalt kohta ... kuni viienda punktini. Teel viiendasse punkti läheme esiteks kaasa massipsühhoosiga, ning teeme vale rajavaliku, lisaks jätame tähelepanuta, et viies punkt on vahetusala, kuhu tuleb jõuda KOOS RATTAGA. Nojah, kui aus olla, siis Viivi vist isegi mainis seda korraks. Igal juhul on ta püha viha täis ja saame Otiga korraliku peapesu :). Luban küll Viivile, et toon ise ta ratta ära, aga õnneks tuleb ta meile vastu – päris vaevarikas on metsas kõndida, kaks ratast õlal. See rataste tagantjärgi äratoomine saabki meie selle võistluse suurimaks veaks, kaotame sellega 9 minutit.

Jooksuetapile minnes jätan ähmiga oma kaardi maha ja nii jääb kaardilugemise rõõm Otile ja Viivile. Tundub, et Viivi poolt peetud arenguvestlus on asja ette läinud, Ott võtab punkte briljantselt, Viivi ainult vahetevahel märgib, et tuleks natuke rohkem paremale või vasakule hoida. Seitsmendasse punkti minnes kaotame mõned minutid sellega, et läheme otse ja kaldume rabas paarsada meetrit paremale, aga selle eest on nüüd täpselt teada, kui palju erineb põhjasuund kaardivõrgustiku joontest ja sihik paigas.

Heiti [28.06.2009 04:02 (GMT +3)] Peale üheteistkümnendat punkti väänan (loomulikult siledal teel, mitte mätaste vahel) taas oma haiget jalga ja järgnevad paar kilomeetrit on mul meeles väga ähmaselt, silme eest on must ja süda paha, ning väga raske joosta. Mõtlen sellele, et miks ma küll enne starti Maaret ei kuulanud :). Viimased kolm punkti rabas, enne vahetusala, läbime imeliselt: jookseme kustutatud lampidega, et mitte konkurente endiga kaasa vedada ja Ott justkui võlub hämarast soost punkte meie teele. Tagasi vahetusalas oleme juba 11-ndal kohal.

Ehkki järgneva rattaetapi sõidame üksinduses ja rahulikult, oleme rulluisu algusesse jõudes oma kohta ikkagi kolme koha võrra parandanud. Vahetame rattad rulluiskude vastu, jätame Evli Adventure Team-i vahetusalasse kohmitsema ja läheme uisutama.

Uisk on meeldivalt lauge ja isegi korraldajate poolt reklaamitud „ohtlik laskumine“ ei ole väärt pidurdamist. Veidi enne uisuetapi lõppu sõidavad meile vastu ISC Adventure Team, Team VAUDE ja NIKE ACG, ülejäänud võistkonnad on veel ilmselt jooksurajal.

Järgmine jooksuetapp on päris lõbus: üles tuleb leida kaks punkti, kasutades nende leidmiseks asimuuti ja kaugust, sest kaart on punktide alt kustutatud. Orienteerumistreeningutel suhteliselt tavaline ülesanne läheb meil õnneks lihtsalt, saame laia kraavi juures kokku Salomon Team-i ja areal team-iga, kes ei taha kuidagi uskuda, et punkt veel sada meetrit edasi peaks olema. Tuleb välja, et nad on seda punkti juba pool tundi otsinud! Punkti jõudes on seal ka Raul, kes selle siiski „töövõiduna“ enne meid leiab :).

Ott [28.06.2009 04:02 (GMT +3)] Kulgeme omas, rahulikus tempos vahetusalasse ja sõidame uisutame tagasi rataste juurde, nüüd on uisuteel juba liiklus hoopis tihedam ja vastutulijaid hulganisti. Oleme üldarvestuses tõusnud neljandale kohale, pole paha pärast veidi ebaõnnestunud algust.

Rattaetapil järgmisse vahetusalasse näitab Salomon Team oma võimu ja kihutab meist mööda. Mõned pöörded hiljem leiame nad teelt, kaarti uurimas, ning vahetusalasse jõuame jälle koos. Nüüd peame kokku lugema puud lindiga piiratud alas. Lepime kokku, et loeme igaüks iseseisvalt ja pärast võrdleme andmeid. Kuna meie Otiga saame puud Viivist kiiremini loetud ja tulemus on mõlemal 78, siis ei hakka me Viivi tulemust ära ootama, vaid kirjutame vastuse korraldajate paberile – null ning jätkame järgmise etapiga.

Aerofoto järgi punktide leidmine pole just eriti põnev, B-rada on punktist punkti tallanud sisse korraliku maantee. Siin tulebki välja üks põhjus, miks me eelistame just A-rada – võistlejaid on vähem, nad on rohkem hajutatud, see annab korraldajatele paremad tingimused põnevate lisaülesannete väljamõtlemiseks ja lisab rajale seiklust. Hoolimata laiast rajast, teeme punktist number 55 tagasi vahetusalasse oma valiku, otse.

Viff ja valged uisud [28.06.2009 04:02 (GMT +3)] Viimane rattapunkt enne vahetusala, ehk võistluskeskust, on täpselt sama, mis kaks aastat ja kaks kuud tagasi Xdream Türi sprindietapil, selle vahega, et siis oli see A-raja esimene punkt. Võistluskeskusesse jõudes käib seal vilgas elu: kes lõpetab B-rada, kes on juba varem lõpetanud ja tšillib niisama. Läbime READ > CLEAR > CHECK > 58 takistusraja ja vahetame rattad kanuu vastu. Vahetusalas vaidleme alustuseks selle üle, et milline kanuu on parem ja kiirem, seekord jääb peale minu arvamus, et ühe kiilusoonega ja istmekohtadega Nelsoni kanuu on parim :).

Saame kanuu allavett liikuma ja ... kaardi järgi peaks esimene punkt olema kohe pärast kanuu vettelaskmist. Jõgi on sel hetkel kergelt kivine ja kaardi lugemine keeruline, sõuame kalda äärde, et rahus asja kontrollida. Legendi järgi on 32. kontrollpunkt siiski seesama READ > CLEAR > CHECK > 58, ehk siis võime suunduda järgmise, 33-nda punkti suunas.

33. punkt on jälle väike lisaülesanne – hüpe veetornist. Kuna hüpped kõrgustes ei ole just minu tugevaim külg, siis ei hakka ma tornis pikalt mõtlema, vaid kargan kiirelt vette. Vesi on üllatavalt soe.

36. punktiga teeme mõne minuti viga, minu kaart on selle koha pealt suhteliselt kulunud ja nii käin kõik saared läbi, punkt on loomulikult kõige viimasel saarel :). Edasi läheb vool järjest vaiksemaks ja kanuu igavamaks, ainsad elevust tekitavad kohad on kobraste mudajäljed jõkke ja välja, kus B-raja koprad on kõvasti lõbutsenud. Kohtume ka kolme kopraga – Team VAUDE ujub parajasti üle jõe, pidevalt taha vaadates – selge, liidrid ilmselt :). Viimased viis kilomeetrit teeb Ott juba vaikselt jooksuplaane.

Sel ajal kui tugevamad, Ott ja Viivi kanuud kaldale tassivad, võtan mina viimase, sillaaluse kanuupunkti. Jäänud on veel viimane, jooksuetapp.

Jooksuetapil on põhiliseks ülesandeks sobitada enda teevalikud B-raja poolt sissekaevatud mudakraavidega. Mudakraavide ainsaks puuduseks on see, et B-rada on jätnud tasandamata pokud, mis kohati jooksu segavad. Jooksule pakuvad värskendust korduvad jõe läbimised, kus vesi tundub algul päris karastav, koguni nii karastav, et Viivil võtab esimene ujumine hinge kinni. Õnneks on Viivi jätnud ettenägelikult vesti selga ja saab jões mõnusalt supelda.

Jooksuetapi ainsa vea teeme 44. punktiga, kus jookseme liiga pikalt mööda teed, oodates B-raja kraavi, mida aga ei tulegi. Tänu sellele jõuab meile järgi võistkond Vennad ja Ilmar, kes järgmise etapi lõpus meilt „kraavi“ küsivad, aga paar etappi hiljem, punktis 48 meid uuesti viisakalt järgi ootavad ja mööda lasevad. Pärast sillaalust punkti teevad Vennad veel ühe katse meid maha jätta, aga kui me järgmisel etapil neist erineva teevalikuga jälle neist ette jõuame, siis näevad nad, et liigne kiirustamine ei ole alati kiireim ja hoiavad endid meie seljataha ... kui meie jookseme, jooksevad ka nemad, kui meie hakkame kõndima, siis aeglustavad ka nemad sammu :).

Türi veehoidla juurde jõudes selgub, et saame veel veidi vees hullata. Mina teen alustuseks kajakiga eskimopööret ja ehkki Ott üritab kõigest väest mind samal ajal ära uputada, läheb see siiski meil suhteliselt kiiresti. Võtame kummirõngad, teeme poolkaare ümber veehoidla, ujume saarele ja siis samamoodi tagasi. Nüüd läheb lõpuks ka vendadel kiireks, mööda teed jooksmine pole just orienteerumise täppisteadus ja nii nad läinud ongi. Meie tagastame kummirõngad, sörgime finišisse ja lepime kohaga esikuuikus, sama koht, nagu esimesel etapil.

Kokku seiklesime seekord rajal siis 12:19:42, sellest paarkümmend minutit vigu pole just palju, aga kui sellest 15 minutit on lauslollus, siis teeb natukene meele mõrudeks küll. Järgmise etapi eesmärk on võtta vähemalt esimene punkt veatult :).