päevakajalised jutukesed asuvad: heitih.blogspot.com
maare & heiti » seiklus » FERRINO 36h matkasport 2008

FERRINO 36h matkasport 2008

Tegelikult polnud sel aastal üldse plaanis 36h kestvusvõistlusele minna, aga nädal enne võistlust helistas Sixten ja kutsus enda ja Maretiga kampa – selline võistkond – polnud üldse küsimust, kas tahan minna, pidin ainult vaatama, et oma tööasjad ära organiseeritud saaksin. Õnneks organiseerusid tööasjad ise ja nii olime Maarega Kirikumäel aegsasti kohal, mina võistlemas ja Maare fotograafi rollis.

[30.05.2008 22:53] Võistluseelsele asjade pakkimisele, muljetamisele ja niisama lebotamisele lisandus sel korral veel üks atraktsioon – nn. „vesikirp“ ehk „BUMPABIKE“. Korraldajad ähvardasid, et sellega sõitmine saab olema üheks lisaülesannetest ja andsid soovijatele võimaluse seda eelnevalt proovida. Neljandal katsel püstitasin asjaarmastajate klassi kaugusrekordi, mis tähendas seda, et sigapikk maa oli vaja tagasi ujuda, „kirpu“ enda järel vedades :). Pealtvaatajatel oli lõbu igatahes laialt.

Võistluseelsel instrueerimisel lubas peakorraldaja Siiri võistlejatele kurjakuulutavalt „traditsioonide murdmist“ ja mõni aeg hiljem, paar minutit peale kümmet, antigi stardipauk.

Esimene etapp, ratas. Alustuseks paneb ISC kohe korraliku tempo peale nii, et suuremast seltskonnast jääb järgi suhteliselt väiksem grupp. Siis aga ISC väsib ja vana mees Sixten (no tegelikult ju samuti ISC) peab ise ette, tempot hoidma minema :). Meie Maretiga katsume teda küll tagasi hoida, pikk maa ju ees veel, aga Sixten kihutab grupi ees nagu poisike :). Esimeses punktis jääme veidi pikemalt kaarti uurima ja kui pea kaardist tõstame, on ISC ja VAUDE läinud. Jätkame koos Team Duro-ga. Pikal etapil, allamäge Noodasküla poole, on Soomlased meist maha jäänud ja meid üksi jätnud.

Neljandas kontrollpunktis (täpsemalt küll selle koha peal, kus neljas kontrollpunkt asuma peaks) leiame eest ISC ja Team VAUDE, kes seal jalgu sirutavad. Randy üritab peakorraldaja Siirilt saada mõningaid täpsustavaid vihjeid punkti asukoha kohta. Kuna ainsaks täpsustavaks vihjeks on see, et „punkt on maha pandud“, siis alustame laiaulatuslikumaid otsinguid. Meiega liitub ka Team Duro. Kilomeeter paremale, järgmisse põllunurka ja ... ei, punkti ei leia, küll aga terve hulga võistkondi, kes rõõmsalt meiega liituvad. Läheme tagasi otsingute algusesse, kirudes Siiri poolt lubatud „traditsioonide murdmist“, ja proovime teise suunda. Nüüd leiame võsa vahelt hoolikalt ärapeidetud punkti ja vihje järgmise punkti kohta. Punktist lahkudes näitab GPS, et kulutasime otsingutele täpselt 27 minutit. Kaks punkti hiljem lõpetame rattaetapi, koos VAUDE ja Duro-ga, aega on kulunud 2:44:27 ja läbitud on 55.07 kilomeetrit.

[30.05.2008 23:01] Teine etapp, trekking. Sixten joonistab kiirelt punktid 1984. aastast pärit Tabina orienteerumiskaardile ja läheme. Esimesed kolm punkti läbime kergel sörgil, kasutades Eesti Põhikaarti, siis jätkame Tabina orienteerumiskaardil. Kümnendas kontrollpunktis, jooksuetapi neljandas, jõuavad meile järgi ISC ja Team Duro, kes mõlemad esimeses punktis veidi rohkem aega viitsid. Edasi jätkame koos. Tundub, et Team Duro-le ei sobi hästi nii vana kaardiga öösel orienteerumine, igatahes ei näita nad üles soovi meist lahku minna.

Viimased kolm jooksuetappi on jälle põhikaardil. Jõudes kuueteistkümnendasse punkti, või kohta, kus punkt asuma peaks, siis punkti me sealt leida ei suuda. Minule jääb täiesti arusaamatuks, kuidas Randy ja hiljem Sixten taipavad orvandi punkti minna eemal asetseva nina pealt otsima, aga seal see punkt tõepoolest on. Palju ei kulutanudki otsimisele aega, viis minutit. Järgmise punktiga, mis jälle veidi oma õigest asukohast eemal, saavad Soomlased meie ees väikese edumaa, mida nad siis viimasel etapil vahetusalasse veidi suurendavad. Vahetusalasse jõudes oleme rajal olnud 5:25:30, etapile kulus aega 2:41:03 ja läbisime 20.60 kilomeetrit.

Sööme käigu pealt igaüks ühe võileiva ja stardime mööda tähistust kolmandale, kanuuetapile. Raagsilla ojas on vett vaid sümboolselt, kolmele ilmselgelt liiga vähe, üritame Sixteniga kanuud vastuvoolu liikuma sundida, Maret kõnnib meie kõrval mööda kallast. Jõudes Tabina järvele, tuleb kanuusse ka Maret ja nüüd saame lõpuks sõitma hakata. Esimese punktiga teeme väikese vea ja nii saan teha selle võistluse esimese ujumisetapi, minnes üle õõtsiku punkti juurde ja siis ujudes saarekesel asuvasse punkti. Selle ajaga on Maret saanud sõbraks meile antud aerofotoga ja ülejäänud punktid tulevad Mareti dirigeerimisel justkui iseenesest meile vastu.

Järvel olevad punktid läbitud jätkame taas mööda Raagsilla oja Piusa jõe poole, seekord õnneks allavoolu. Kuna sõuda on suhteliselt mõttetu, siis veame Sixteniga kordamööda kanuud mööda jõge. Saesilla tammi juures saab sellest villand, tõstame kanuu veest välja ja kanname selle Piusa jõeni. Järgnevad etapid näevad ette kas jõe paremate või vasakute kurvide lugemist, aga millegipärast saame meie neid pidevalt tunduvalt rohkem, kui on legendi järgi punktini.

Ei tea, kas on korraldajad püüdnud kanuuetappi ka ise läbida või on asi muus, aga õnneks on kanuuetappi lühendatud, just õigel hetkel, kui kanuu pidev tõstmine üle jõkke langenud puude on hakanud juba tõsiselt ära tüütama. Kanuud kokku 4:11:32 ja 18.84 kilomeetrit.

Loputan kummastki jalanõust välja kilo liiva, sööme kiired võileivad ja jätkame neljanda etapiga, trekkinguga põhikaardi abil. Kaks etappi hiljem jõuame Piusa liivakoobasteni, kus esimene lisaülesanne, vaja leida vastused korraldajate poolt esitatud küsimustele. Infotahvlid abiks, on kaheksa minutiga vastused leitud ja jätkame trekkingut. Algul koos Soomlastega, aga kuna liigume neist veidi aeglasemalt, siis kaovad nad vaikselt eest.

[31.05.2008 14:11] Viis etappi hiljem on järjekordne lisaülesanne – leida punkt sihiristist, kus seda ei ole. Selleks ajaks on Maret ja Sixten juba nii kogenud, et pikemalt arupidamata jookseme kõrvalasuvasse sihiristi ja märgime seal punkti. Soomlased, kes selliste trikkidega veel harjunud pole, jäävad meist maha. Jooksuetapile kulub aega 2:44:39 ja läbime 16.67 kilomeetrit.

Viies ehk kajakietapp. Võistkond peab ühe kajakiga, koos liikudes leidma Obinitsa järvelt kolm kontrollpunkti. Kolmas võistkonnaliige peab kas istuma kajakil või ujuma selle järel. Maret kajaki peal istudes ja meie Sixteniga aerutades alustame punktide otsimist. Järve esimese käänaku tagant leiame kaldal pikutava Urmo, veidi hiljem tulevad meile vastu kahekesi sõudes Randy ja Rain. 40:32 ja 3.92 kilomeetrit hiljem oleme tagasi vahetusalas. Aega on kulunud 13:02:13, ISC on meist ees 24:32 ja VAUDE 9:51.

Kuues etapp, kickbike. Tõukeratastega Lindorasse ja sealt joostes jalgrataste juurde. Aega kulutame tõukeratastega 31:51 ja läbime selle ajaga 8.04 kilomeetrit.

Veel väike jupp jooksu ja siis saame asuda seitsmendale, rattaetapile. Kui Vastseliina asulas selgub, et järgmine punkt on Vastseliina linnuses, siis on selge, et seal on ootamas ees järjekordne lisaülesanne. Kohale jõudes selgub, et neid on õige mitu.

[31.05.2008 14:20] Sel ajal, kui mina ühe Jumari ja ühe Grigri-ga Vastseliina linnuses torni ronin, et sealt punkt võtta ja siis kaheksa abil alla laskuda, on Maret ja Sixten tegevuses muude lisaülesannetega. Alustuseks mõõdavad nad meil kaasasoleva köie abil ära torni ümbermõõdu. Kuniks mina olen tornist punkti võtnud ja alla jõudnud, on Maret ja Sixten parasjagu jõudnud mõõta üle torni, kanda vett, lugeda trepiastmeid ja ei tea mida veel teinud.

Jätkame jalgrattaetappi, kõigepealt tagasi Vastseliinasse ja sealt peaaegu otse Kirikumäe (Kerigumäe) järve äärde. Jalgrattaetapile kulub kokku 2:21:16 ja kilomeetreid tuleb 38.09.

[31.05.2008 15:15] Kirikumäe järve ääres on meid ootamas loomulikult lisaülesanne. Saan näidata enne võistlust õpitud oskusi vesikirbu taltsutamises – nojah, tagasitee tuleb ka sel korral ujudes läbida :). Maret ja Sixten puhuvad sel ajal täis ilusa, musta, kummist rõnga.

Saame uue kaardi ja suundume, rõngas kaasas kaheksandale etapile, joostes Pedeja järve äärde. Kuna vahepeal tuleb ära võtta veel üks punkt, mis asub keset Kirikumäe järve, siis jookseme Kirikumäe järve vastaskaldale, kust punkti kõige lühem maa ujuda ja kuna minul juba soojendavad ujumised tehtud, siis käin ka selles punktis ära.

Pedeja järve ääres paneme alla räätsad ja läbime nendega korraldajate poolt tähistatud 270 meetrise lõigu mööda õõtsikut. Teiselt poolt Kirikumäe järve tagasi joostes, peame veel ühe „ekstrana“ ära mõõtma laudtee pikkuse. Laudtee lõpus näitab minu GPS selle pikkuseks täpselt 1 000 meetrit, millele mina tahaks 10 kuni 20 meetrit otsa panna, et kompenseerida GPS-i nurkade „ümardamist“. Kuna Sixteni vana hea sammudega mõõtmise meetod annab pikkuseks 985.4 meetrit, siis jätame ümarduse arvestamata ja pakume vahetusalas korraldajatele oma variandina välja 1 000 meetrit. Selgub, et ilmselt on ka korraldajad GPS-i kasutanud ja ümarduse siiski lisanud, sest nende vaidlemisele mittekuuluv laudtee pikkus on 1 015 meetrit.

[31.05.2008 16:09] Trahviks tuleb kellelgi meist pugeda kaks korda magamiskotti ja välja. Kuna Sixten teatavasti elas, sõjaväes olles, kaks aastat metsas, magamiskotis, siis õnnestub tal meile demonstreerida, et see polnud mahavisatud aeg – meie Maretiga ei jõua vahepeal isegi istet võtta, kui Sixtenil juba ülesanne sooritatud.

Jätkame järjekorras üheksanda, jälle kord rattaetapiga. Vahepeal jõuame otsapidi juba Riia-Pihkva maanteele, aga kolm etappi ja 22.71 kilomeetrit hiljem jõuame Kisejärve äärde, ajaga 1:24:37. Kokku oleme rajal olnud 18:32:03 ja läbinud juba 188.75 kilomeetrit.

Kisejärve ääres saame kolme peale kanuu ja uue kaardi ning alustame kanuuetapiga. Korraldajad annavad meile kaasa ka pliiatsi, kuna mõnedes kontrollpunktides tuleb üles kirjutada seal olev täht. Kiire pilk kaardile ja meile on selge, et pool kanuurajast on mõistlik läbida joostes. Sõuame üle järvele saarele ja mina jooksen esimest kahte punkti võtma. Saan esimese punkti võetud ja suundun teise poole.

Teise punkti legendiks on orvand ja kaardi järgi peaks see asuma kaldast paarikümne meetri kaugusel. Jooksen piki kallast ja proovin silmad lahti hoida, aga punkti ei märka. Laiendan otsingute ala ja jooksen läbi päris pika maa, aga mida ei leia, on kontrollpunkt. Viimaks jooksen tagasi kanuu juurde, mis kolmanda punkti kõrval ja tahan teatada võistkonnakaaslastele, et mina pole suuteline seda punkti leidma, ent ... jõudes kolmanda punkti juurde, näen, et punktiks on teetööde tähis! Mida f...k, samasugust asja nägin ma ju ka kohe algul rannas ühe paadi kõrval, kui teise punkti asukoha lähedusse jõudsin. Ainult et mul ei tulnud kohe kuidagi pähe seda uurima minna, kuna punkt pidi minu ettekujutuse kohaselt rannast veidi eemal asuma ja pidasin seda paadi juurde kuuluvaks. Jalad selga ja tagasi teise kontrollpunkti juurde.

Kui kanuuga neljandasse punkti jõuame olen jooksmisest nii küps, et Maret halastab ja käib ise kiirelt punktis ära. Kuues punkt on sama mis esimene. Kuna mina olen seal juba käinud, siis teen veel ühe jooksuetapi. Tunnen endal tugevat süüd, kuna suutsin teise punktiga 25 väärtuslikku minutit ära raisata ja lippan, nagu jaksan. Kanuuetapi lõpetame ajaga 1:14:57 ja tänu minu eksirännakutele koguneb kilomeetreid 6.63.

[31.05.2008 20:40] Jätkame samal kaardil kümnenda, trekkinguetapiga. Tunnen, et enam pole minek mõnus ja kerge, Mareti ja Sixteni tempos püsimisega pole küll probleeme, aga ühtegi lisasammu enam naljalt teha ei taha, tiksun võistkonnakaaslaste selja taga ja jätan kaarditöö täielikult Mareti ja Sixteni hooleks. Lisaks väsimusele hakkab tulema uni, kasutan ära kaasa võetud Shleha ja söön nälja kustutamiseks peale veel ühe geeli, erilist abi sellest ei tunne. Õnneks võtab Maret SI-pulga vahepeal enda kätte ja nii saan vahepeal mõned kümned meetrid „viilida“ – lausa uskumatu, kui palju sellest abi on. Vahetult enne viiendat jooksupunkti suudame teha üheksa minutit viga, ülejäänu läbime enam-vähem veatult.

Pulli järve äärde jõudes on jälle kord ootamas meid lisaülesanne – läbida neli kontrollpunkti kajakiga mäluorienteerumisena, punktis on kaart, kuhu märgitud järgmise kontrollpunkti asukoht. Maret ja Sixten ei suuda algul otsustada, kellele jääb au minuga punkte läbima tulla, õnnelikuks osutub Sixten. Enne kajakki istumist jõuab Sixten helistada Maare telefoniga veel Lehole, et saada värsket informatsiooni Euroopa meistrivõistlustelt, Eestlaste esinemise kohta.

[31.05.2008 21:29] Mäluorienteerumine läheb algul ilusti, vaid kolmandasse punkti sõites tekib meil väike vaidlus, kas punkt jääb meie randumise kohast vasakule või paremale – Sixten läheb vasakule ja mina paremale. Pärast väikest tiiru oleme tagasi ja selgub, et Sixtenil oli õigus – kahju ainult sellest, et SI-pulk oli minu käes. Sixten teeb nüüd uuesti väikese tiiru paremale, seekord pulgaga, ja märgib punkti.

Veel kolm punktivahet jooksu ja olemegi tagasi jalgrataste juures. Saame alustada viimast, jalgrattaetappi. Nüüd tunnen, et uni hakkab vaikselt mind murdma, paar etappi suudan veel enam-vähem unele vastu panna, aga siis ...

... teel kolmandasse jalgrattapunkti avastan end kaks korda teeservast, neist ühel korral äratavad mind vastu nägu peksvad puuoksad. Kui Sixten läheb joostes liini alla punkti märkima, otsib Maret mulle kusagilt ühe kofeiiniga geeli – rohkem õnneks ei jää vähemalt sadulas magama.

Viimastest etappidest on ainult üksikud mälestused – füüsiliselt oli jõudu, aga vaimu oli uni täielikult murdnud. Maret üritas küll mind ette, vedama käsutada, aga nägi siis isegi, et sellest midagi välja ei tule. Millegipärast jäi mulle mulje, et oluliselt kergem ei olnud ka Sixtenil.

Pool tundi enne südaööd oleme tagasi Kirikumäel, veel viimane, „auring“ üle künka ja laskumine finišisse. Lõpetame ajaga 25:37:51, viimaste etappidega on vahed suureks veninud, oleme finišis kolmandana, kaotades teisena lõpetanud VAUDE-le üle 46 minuti. Käime saunas, vahepeal lõpetab ka Team Duro, kes kaotab meile omakorda 38 ja veidi peale minutit.

Läbisime 25 tunni 37 minuti ja 51 sekundiga 248.22 kilomeetrit, mis jagunes alade kaupa alljärgnevalt:

8:55:28 ja 148.84 km jalgrattaga
9:03:14 ja  56.56 km joostes
5:26:29 ja  25.48 km kanuuga
1:29:37 ja   8.74 km kajakiga
0:03:21 ja   0.27 km räätsadega

[01.06.2008 12:38] Maare grillib meile kana, sööme, joon õlut ja vahetan muljeid Janne Mononeniga. Meie lõpetamisest on möödas kindlasti üle tunni ... huvitav, kuhu nüüd uni on kadunud? Telki jõudes tuleb uni siiski koheselt.

Kell kuus on uni läinud, poen vaikselt telgist välja, jalutan, vaatan, kuidas võistkonnad järjest lõpetavad, istun ja mõnulen tõusva päikese käes. Enne hommikusööki suudan veel tunnikeseks uinuda.

Kokkvõtteks võib öelda, et oli väga hea võistlus ja mõnus seltskond. Palju alade vahetusi ja rohkelt lisaülesandeid tegi võistlemise nii huvitavaks, et kordagi ei tekkinud tülpimust. Võistkonnakaaslased olid lihtsalt suurepärased, kellega võiks igal hetkel luurele minna. Ja korraldajatele tuleb öelda palju tänu „traditsioone murdva“ :) seiklusvõistluse korraldamise eest.

Tulemused. Pildid. Teekond Google Maps kaardil.