päevakajalised jutukesed asuvad: heitih.blogspot.com
maare & heiti » seiklus » Arula sada suuska

Arula sada suuska

Selline oli algne idee – kelle muu, kui Minni poolt, mille üheks ajendiks kindlasti suvine, ülihästi õnnestunud jalgrattasõit Tour de Arula 2007. Kahjuks ei saanud Minn ilmataadiga kokkuleppele ja nii tuli leida mingi alternatiiv. Algseid variante oli mitmeid – roomates, räätsadega, kanuukäruga ... läksime siiski kergema vastupanu teed ja otsustasime sada suuska asendada 63 kilomeetrise trekkimisega Tartu Maratoni rajal.

[30.12.2007 08:04] Mõeldud-tehtud, pühapäeva hommikul, mõned minutid peale kaheksat hommikul, kui normaalsed inimesed veel magasid, asusid 17 hullu Otepää suusastaadionilt teele eesmärgiga jõuda õhtuks Elvasse. Esialgu küll Elvale täiesti vastupidises suunas :). Plaan oli allamäge rajalõigud sörkida ja muu osa läbida käies, algul nii ka läks.

Minn oli loomulikult organiseerinud kõik põhjalikult ja nii ootas meid Harimäel toitlustuspunkt, nagu korralikule Tartu maratonile kohane. Laud oli lookas võileibade, banaanide, hapukurgi ja muu all. Jookide valik samuti korralik – kõvemad mehed jõid õlut, teised mahla ja spordijooki.

Tundub, et mõned said toitlustuspunktist nii palju energiat, et hakkasid teistel vaikselt eest ära libisema :), igatahes kadusid osad seljad juba mõne kilomeetri pärast kaugustesse, ülejäänud grupp jätkas esialgu sõbralikult koos.

[30.12.2007 10:43] Kuutsemäel, kui pool rada läbitud, keeras enamus naisliikmeid ära kodu poole, et saun ärevaks ajada, ülejäänud jätkasid nüüd juba suunaga Elva poole. Ilmselt on süüdi selles Minni lubatud järgmine toitlustuspunkt, mis pidi asuma Meegaste mäel, igatahes venis meil Rainiga kah samm tüdrukute ärapööramise järel veidi pikemaks ja tekkis väike vahe teistega.

Meegaste mäele jõudes me toitlustuspunkti ei märganud. Ega me selle täpset, planeeritud kohta teadnud kah ja nii läksime edasi. Süüa oli meil nagunii seljakotiga kaasas, ainus mure oli Rainil lõppenud jook. Poolitasime siis ühe Raini halvaa ja jõime minu jooki peale. Kuna oli selge, et toidust jäime ilma, siis otsustasime, et suurendame veidi jooksu osakaalu ja jookseme ka "peaaegu allamäge" tasased lõigud. Üsna varsti pärast seda jõudsime järgi Svenile ja Tiidule, kes olid teinud pisikese joogipausi ja jätkanud siis veidi rahulikumas tempos, kui ülejäänud liidergrupp. Kuna meil Rainiga oli mõnus rütm sees, siis otsustasime, et vaatame kas mõnel pikemal sirgel ka liidrite selgasid näha saame ja jätkasime omas tempos.

[30.12.2007 12:39] 45-nda kilomeetri alguses, kui olime rajal olnud 6:22, sai tühjaks minu Polari GPS-i patarei. Rain läks vaikselt edasi, mina jäin patareid vahetama. Patarei vahetatud lippasin Rainile järgi. Üle mäe jõudes ma Raini enam enda ees ei näinud, sellest ei saanud kah aru, et kuhupoole nüüd edasi peaks minema. Ainus pea olematu jälg keeras ümber mäe tagasi, aga selline suund tundus küll uskumatu, ei mäletanud, et maratoni rada midagi sellist teinud oleks. Jooksin algul ühele poole, siis teisele ja otsustasin lõpuks siiski otse jätkata, selles suunas, kuhu näitas Tartu rattamaratoni tähistus.

Kilomeeter hiljem sain aru, et suusamaratoni rajal ma enam ei ole ja otsustasin joosta välja Otepää-Rõngu maanteele. Sealt saaks siis joosta Palu teeninduspunktini. koolitare bussipeatuse juures jõudsingi Otepää-Rõngu maanteele, mööda maanteed joostes juurdlesin, et palju ma siis tegelikult nüüd lisakilomeetreid läbin ja kas maratonirajale jõudes on teised minust palju ees.

Palu teeninduspunkti juurde jõudsin täpselt samal ajal, kui meie peagrupp, kuhu kuulusid Pilvi, Minn, Randy, Margus nüüd juba ka Sven ja Tiit. Kuna oma GPS-i järgi olin läbinud juba 52 kilomeetrit, siis oli äärmiselt ebameeldiv lugeda järgmiselt sildilt, et jäänud on veel 16 kilomeetrit.

[30.12.2007 17:22] Jätsin teised kõndima ja jätkasin kerge jooksuga, et Rain kätte saada. Neli-viis kilomeetrit hiljem nägingi ees selgi ja arvasin, et Rain on liitunud juhtgrupiga. Liitudes nendega selgus, et Raini ei ole ka siin grupis. Jäi üle loota, et Rain kas jõuab tagumisele grupile järgi või on keeranud tagasi Arula poole ja tuleb otse sinna, asja tegi keerulisemaks see, et Rain ei olnud oma telefoni rajale kaasa võtnud.

Viimase rajaosa läbisime tõusud kõndides ja mujal sörkides-kõndides, sellest viimased kuus kilomeetrit täiesti pimedas. Finišis oli meil vastas Elo, ja mis mulle eriti meeldis, meie toitlustusgrupp, kes lisaks toidule jagas ka õlut :). Mõni aeg hiljem jõudis kohale ka peagrupp, aga ilma Rainita. Kuna Randy teadis, et Rainil pole ka lampi kaasas, siis otsustasime, et ju ta siis otsa kodupoole keeras ja tegime sama, Rõngusse jõudes saime aga teada, et nüüd on ka Rain ilma lambita Elvasse jõudnud. Veel üks väike lisatiir ja siis saime saunamõnusid nautima.

Ja veel – kokku siis 9:07:56, 69.1 kilomeetrit, 675 tõusumeetrit ja 6 729 kcal.