[heiti] Hommikut alustame hirmvara, juba enne kuut ajame endid maast lahti, et minna vaatama Luang Prabangi suurimat atraktsiooni, munkade hommikust almusejagamist. Läheme Sakkaline Road-ile, aga selgub, et see oli väga vale idee. Hoolimata LP hoiatusest jääda tagasihoidlikuks, mitte avalikult pildistada ja suhtuda munkadesse respektiga, toimub siin tõeline laulupidu. Turiste on hordide kaupa, ostetakse tänavakauplejatelt igasugu rämpsu, mida siis munkade almusepottidesse pannakse. Fotoaparaatide ja -kaamerate objektiivid on kohati lausa vastu munkade nägu surutud.

Liigume mõnisada meetrit tagasi, enda hotelli lähedale, kus turiste oluliselt vähem. Mungad on turistidelt saadud rämpsu vahepeal kerjustele jaganud ja nüüd toimub tõeline almusejagamine. Leiame kena tänavakohviku, kus saame teha varase hommikusöögi ja jälgida diskreetselt kohalike toimetamisi.

Laenutame taaskord jalgrattad, et avastada veidi Luang Prabangi lähiümbrust ja heal juhul jõuda ka Tat Sae jugade juurde suplema. Alustame taaskord klotsidega – Wat Phol Phao, mis eelmisel päeval säras kuldsena, Phousi Hill otsast vaadatuna. Edasi liikudes jõuame kohaliku telliskivitehase juurde, siis algkool, veel mõned klotsid, Elephant Camp, kudumisküla, veel mõned külad, riisipõllud, ananassiistandused ... ja jõuamegi Tat Sae jugade juurde. Vesi on ilus ja helesinine, esimest korda Laoses julgeme ujuma minna.

Pärast pikemaid veeprotseduure oleme nii puhtad, et otsustame tolmava kruusatee asendada asfaltiga ja tuleme tagasi suurt teed. Nii kilomeeter enne Luang Prabangi leiame vahva söögikoha, kus hoolimata sellest, et menüü on laokeelne ja omanik suurt midagi peale lao keele ei räägi saame head söögid ja jääkülmad Beerlaod.

Otsustasime olla kavalad ja kasutada two in one, ehk ööbussi – ühe korra maksad ja hommikuks oled uues kohas ja lisaks ka välja puhanud. Tegelikult päris nii meil ei läinud – eile, pileteid broneerides teatas tüdruk turismibüroos, et meie poolt soovitud kuupäeval ööbussi ei välju. Arvasime, et kindlasti mingi järjekordne nipp väljapressimiseks ja võtsime ette järgmise turismibüroo. Seal sama lugu. Ostsime siis lihtsalt õhtul väljuva ja hommikuks kohale jõudva Luang Prabang – Vientiane VIP-bussi peale piletid.

Buss väljub kell 19:30, enne seda jõuame veel proovida ära traditsioonilise Lao massaaži ... siinkohal peab tunnistama, et meie ühine veendumus on, et Maarja teeb kõigile nendele Lao tüdrukutele pika-pika puuga ära.

+4 fotot