[heiti] Täna on bussisõidupäev. Ostsime endile eile 220 000 kipiga piletid minibussile Luang Namtha – Pak Mong, kusjuures nagu täna bussijaamas välja tuli – hind polegi nii röövellik – minibussi pilet ise maksab 90 000, transport bussijaama 10 000 ... järelikult saab reisibüroo endale 10 000 – üks euro vahendustasu kõlab suhteliselt mõistlikult.
Kui algul oli mitmeid erinevaid variante bussi väljumise kellaaja suhtes, siis tegelikult väljub buss üsna täpselt – kell 9:00. Kuni Oudomxai-ni on tee peegelsile, aga selle eest mägine ja käänuline. Pärast Oudomxai-d on tee veel mägisem ja käänulisem, ning lisaks ka auklik. Bussireis läheb tegelikult siiski suhteliselt ladusalt, bussijuht teeb teel neli-viis peatust, ostes endale kaasa igasugu kohalikke hõrgutisi, nagu eluslinde, bataate ja pagan teab, mis praetud rotte. On vist tulemas gourmet õhtu.
Jõudes Pak Mong-i, mängime seal sangthaew (Eesti keeles võiks olla ehk „jagatud takso“) mehega ostan-müün mängu. Hind algab 120 000 kiatist, lõpuks saame saja tuhandega kaubale. Parajasti sel hetkel jõuab kohale Belgia paar, teeme lõpukauba 35 000 inimese kohta ja sõit võib alata.
Nong Khiaw-s käime läbi pea kõik majutusasutused – kus on tuba liiga väike, kus liiga lärmakas ja siis, kui leiame peaaegu ideaalilähedase toa – kusjuures lausa wifi-ga, siis selgub, et seda saab ainult üheks ööks. Meie oleme Belglastega kokku leppinud, et peatume siin kaks ööd ja jagame siis omavahel ühe suure kohalike laeva – kogu laev maksab 1.2 miljonit, mis nelja peale jagades tundub oluliselt mõistlikum hind, kui kahe peale ... seda enam, et laev on paarkümmend meetrit pikk ja ruumi on (vähemalt kahele inimesele) ebamõistlikult palju.
Lõpuks teeme kompromissi oma soovide ja saadaolevate variantide hulgas – võtame jõevaatega (mis mulle pole üldse oluline) bungalow, veidi luitunud, aga kena ja puhas, maksab 85 000 kiatti öö.
© maare & heiti [page executed in 0.002 seconds]