[heiti] Hommikul tõmbame jälle jackpot-i – bussijuht reserveerib meile kohad otse enda kõrvale. Meie oleme arvanud, et bussid väljuvad Laose piirile iga täistund, aga selgub, et hoopis pooltunnil. Noh ... kuna bussijuht valvab meie kohti, siis saame juua kõrvalasuvas kohvikus hommikukohvid.

Bussireis Chiang Rai – Huay Xai on nagu turismireis – bussijuht ei unusta iga põnevama koha peal minu tähelepanu õigele objektile juhtimast. Piiriületus läheb väga sujuvalt, tundub, et siinkandis ei teata, mida tähendab „turistide petmine“. Juba tund hiljem oleme ületanud Mekongi jõe ja sisenenud Laosesse.

Avame tšakrad ja laseme piiril müüa endile hirmkallid piletid Luang Namtha-sse ... st. maksame pileti hinnale mingi neli eurot lisaks, mille eest saame personaalse giidi, kes viib meid siit kümme kilomeetrit eemal asuvasse bussijaama, ostab bussipiletid ja paneb bussijuhile südamele meie eest korralikult hoolitseda.

Nooh ... hoolitsemisega saame ise hakkama ... sebime endile ühe kahese pingi, mis reisi käigus osutub päris kõvaks valuutaks ... viimased „valged inimesed“ istuvad istmete vahel. Luang Namtha bussijaam asub linnast 10 kilomeetrit eemal ... et ka kohalikud tuk-tuk juhid saaksid veidi teenida.

Kuna bussis on umbes 15 valget inimest, siis kohale jõudes algab võidujooks vabadele ööbimiskohtadele. Kui esimesel etapil suudavad ühed prantslased meid edestada, siis pärast eitava vastuse saamist napsame järgmises ööbimiskohas nende eest viimase vaba toa.

+3 fotot