[maare] Esimene hommik Miami lähistel ... ärkasime ajavahe tõttu juba kella seitsme paiku hommikul, kuid Kirsti ja Jaak olid juba jõudnud jalutamas käia ja kohalikule jooksumaratonile kaasa elada.

Väljas ootas meid palavalt sooja ilma asemel hoopis tugev tuul. Päikesevarjus oli soe aga tuul oli päris jahe nii, et lükkasime esimese ujumise edasi :). Hotelli continental hommikusöök osutus ootuspäraselt saiaks kauasäiliva tuumamoosiga, aga õnneks kohv oli päris, mitte lahustuv. Veidi sobrasime internetis (hotelli reception-is oli tasuta wifi) ja juba pakkisime endid autosse, sest tuulise ilmaga pole kuurortlinnas just palju teha.

Fort Laudertale’i kiidetakse kui veidi vabameelsemat kuurorti, kui Miami Beach, ning see on eelkõige sihtkohaks kohalikele noortele – seda ka eile õhtul kogesime ... hotelli nurgatagustes kogunesid noored, silmad ärevusest (ja ilmselt nende vanusele keelatud alkoholist) säramas ... aga lausa häirivad nad nüüd ei olnud.

Järgmine sihtkoht Orlando, see oli kohe algusest peale Kirsti ja Jaagu soov – käia ära sealses Disneyland-is :) – ehk nagu meie nimetasime: „minna külla suurte, mustade kõrvadega lontrusele“ ... Fort Laudertale’ist Orlandosse andis Google Earth vahemaaks 329 km. Algas seega meie autoreis Ameerikas :).

Tegime väikese peatuse Delray Beach-il ja proovisime ära järgmise burgeriketi, Wendy’s poolt pakutava toidu. See osutus teiste sõnul suhteliselt koledaks – mina õnneks sõin burksi asemel salatit, kuna saiad lennukis, burks lennujaamas ja hommikusöögi sai olid juba liig mis liig. Friikartulid võtsin siiski :).

Järgmiseks peatuseks oli sisseostude tegemine Wal-Mart supermarketis. Seda seepärast, et Orlando lähistel oli Jaak broneerinud meile kahetoalise apartemendi köögiga Lake Buena Vista Resort Village nimelises hotellikompleksiks. Ja seega varusime hommikusöögi materjali. Õhtuks veidi õlut-breezerit muidugi ka :).

Ameerikas on tore see, et supermarketid on hilisõhtuni (tihti öö läbi) lahti ja osta saab kõike toidust aspiriini, koerteriiete ja veinini :). Kohutav oli aga pilt sellest, kuidas niigi ülekaalulised ameeriklased ei viitsi isegi poeriiulite vahel ringi käia, vaid võtavad poe eest elektrimootoriga, ratastooli meenutava ostukäru ja vuristavad sellega siis poes ringi, samal ajal hiigelsuuri toidupakke korvi kahmates. Jah, peale inimeste, on siin suured ka pea kõik toidud poes – kui jäätis, siis ikka mehine tops, kui peekon, siis ikka paks pakk, gallonilisest piimapudelist rääkimata ...

Suhteliselt hiljuti laienenud Lake Buena Vista Resort Village oli aga täielik lotovõit! Supermugav ja -puhas: kahe magamistoa (üks küll kahe eraldi voodiga), köögi, suure toa ja rõduga hotellituba, mis maksis pea poole vähem (122 USD) kui eelmine majutus Fort Laudertal’is. Kööginurgas oli selline tehnika et ... ning mõlemal toal oli isegi oma vannituba (suure voodiga toal veel lisaks mullivann). Tegelikult mahuks sinna lahedalt kuus inimest, sest suure toa diivan käis lahti.

Tubade jagunemise perede vahel otsustasime Sprite-janu meetodil ja nii said Kirsti ja Jaak mullivanniga toa mõnusid nautida (kuigi jah, pärast selgus, et mullivannis käisime vaid meie, nemad ei viitsinud :)). Mainimata ei saa jätta, et hotelli juurde kuulub veel kaks välibasseini ja 24h avatud jõusaal ... Soovitan soojalt kõigile, kes soovivad Disneyworld’i külastada, väga sobilik ka lastega peredele.

Õhtusööki nautisime samas kompleksis olevas iiri pubis (iiri pubi küll, aga ameerikalikult suured portsud). Pärast seda uurisime (Jaagu õhutamisel) veidi resort-i mängudetuba, veel kerge nõupidamine hommiku suhtes (et millist Disneyworld’i osa ja kui kaua külastada) ning päev oligi jälle läbi saanud.